Perioodilisustabel

Uurime aatomeid!

Vajuta elemendile ja avasta, millest meie maailm koosneb.

Sissejuhatus

Avastame meid ümbritsevaid elemente

Keemia on kõikjal meie ümber. Siin on valik elemente, millega puutume kokku iga päev toidus, kehas või tööstuses. Vajuta elemendile ja loe lähemalt.

Kogu tabeli nägemiseks libista küljele.

LeelismetallLeelismuldmetallSiirdemetallMetallPoolmetallMittemetallHalogeenVäärisgaas

Labor · Aine olekud

Olekute labor: tahke, vedel, gaas

Üks aine, kolm nägu. Sama aine osakesed jäävad samaks — muutub ainult see, kuidas nad liiguvad.

Keera temperatuuri liugurit ja vaata, kuidas osakesed liiguvad.

Temperatuur

KülmKuum

Tahke

Osakesed on korras võres ja värisevad ainult oma koha peal.

Tahke aine ehitus

Korrapärane kristallvõre, nagu soolal ja jääl. Osakesed on täpses korras.

Labor

Ehita ise aatom!

Lisa prootoneid ja elektrone ning vaata, kuidas sünnib element.

—A?—Z

Lisa esimene prooton, et luua element…

Aatomi juhtnupud

Prootonid (p⁺)0/ 20

Loe lähemalt

Prooton on positiivse laenguga osake aatomi tuumas. See on nagu aine 'ID-kaart', prootonite arv määrab kindlalt ära, mis keemilise elemendiga on tegu.

Elektronid (e⁻)0/ 20

Loe lähemalt

Elektronid on negatiivse laenguga osakesed, mis tiirlevad ümber tuuma elektronkihtidel (K, L, M, N). K-kihile mahub 2, L-kihile 8 ja M-kihile samuti 8 elektroni. Elektronid määravad aatomi laengu ja on olulised keemiliste sidemete loomisel.

K (0/2)L (0/8)M (0/8)N (0/2)

Neutronid (n°)0/ 5

Loe lähemalt

Neutronid annavad aatomile kaalu. Kuidas leida õige arv? Leia perioodilisustabelist elemendi tähise (suure tähe) alt komaga arv ehk aatommass. Ümarda see täisarvuks (nii saad massiarvu) ja lahuta sellest prootonite arv (Massiarv − Prootonid = Neutronid). Kui paned neutroneid sellest numbrist natuke rohkem või vähem, tekib isotoop, see on sama element, aga veidi teistsuguse kaaluga!

🧮 Aatomi matemaatika

Loe lähemalt

Aatomnumber (Z) näitab prootonite arvu. Massiarv (A) on prootonite ja neutronite summa. Kuna elektronide mass on üliväike, siis neid massi arvutamisel ei arvestata. Neutraalses aatomis on prootoneid ja elektrone ühepalju!

Aatomnumber (Z)p⁺ = 0 = 0

Massiarv (A)p⁺ + n⁰ = 0 + 0 = 0

Neutronid (n⁰)A − Z = 0 − 0 = 0

Laengp⁺ − e⁻ = 0 − 0 = 0

Tühi tuum

Kihtide täituvus: — (max 2, 8, 8, 2)

Mass ja isotoobid

Massiarv: 0 ühikut

Tuumas on 0 prootonit + 0 neutronit = 0 ühikut.

📍 Aatomi aadress tabelis

Periood (rida)

—

Perioodi numbri näitab ära see, mitmel kihil elektronid tiirlevad (see reegel kehtib vaid neutraalse aatomi puhul, kus prootoneid ja elektrone on võrdselt).

A-rühm (tulp)

—

Rühma numbri määrab see, mitu elektroni on kõige välimisel kihil (see reegel kehtib vaid neutraalse aatomi puhul, kus prootoneid ja elektrone on võrdselt).

Minimäng

Tuumafüüsiku kalkulaator

Arvuta prootonite, elektronide ja neutronite arv.

Z = 8A = 16

Hapnik

Prootonid (p⁺)Elektronid (e⁻)Neutronid (n⁰)

1234567

LeelismetallLeelismuldmetallSiirdemetallMetallPoolmetallMittemetallHalogeenVäärisgaas

Kogu tabeli nägemiseks libista küljele.

Küsimus 1

1/20

sõber, mitu elektronkihti on alumiiniumi (Al) aatomil?

Vajad abi? Vaata vastuse leidmiseks üleval olevat tabelit.

Vali vastus, mis tundub õige.

Tuum ja elektronid

Küsimus 1/10

sõber, miks on prootonitel positiivne laeng?

Kihid ja rühmad

Küsimus 1/10

sõber, miks reageerivad samas rühmas olevad elemendid sageli sarnaselt?

Labor · aine ehitus

Liht-, liit- või segu?

Vaata aine osakesi ja otsusta. Vihje: loeb, kas aatomid on üht või mitut liiki ja kas nad on keemiliselt seotud.

Osakesed

Raud

Mis aine see on?

1 / 9

Uus teema

Oksüdatsiooniaste ja Ristireegel

Oksüdatsiooniaste (OA) näitab, mitu elektroni on aatom loovutanud (+) või liitnud (−), et saavutada stabiilsus, sarnaselt väärisgaasiga.

Osa 1

Valemite koostamine (Ristireegel)

Metallid loovutavad → OA positiivne

IA rühm (Na, K)+I
IIA rühm (Mg, Ca)+II
IIIA rühm (Al)+III

*Märkus: Metallidel on ühendites alati need kindlad oksüdatsiooniastmed.*

Mittemetallid liidavad → OA negatiivne

VA rühm (N, P)−III
VIA rühm (O, S)−II
VIIA rühm (F, Cl)−I

*Märkus: Need on mittemetallide iseloomulikud negatiivsed astmed (nt valemi lõpus). Teiste ainetega (nt hapnikuga) ühinedes võivad neil olla ka positiivsed astmed.*

Ristireegel samm-sammult

Ühe aatomi oksüdatsiooniaste muutub teise aatomi alaindeksiks.

Mg⁺²+N⁻³

Mg +2 liigub N indeksiks ja N −3 liigub Mg indeksiks.

Mg₃N₂

Meelespea: vajadusel lihtsusta!

Näiteks S⁺⁶ ja O⁻² ristireegli järgi annaks S₂O₆, kuid mõlemad indeksid jaguvad 2-ga. Jagame läbi ja saame SO₃.

Ristireegli Meister

Pane elementide alaindeksid paika nii, et valem oleks tasakaalus. Vajadusel lihtsusta!

Ristireegli Meister

Küsimus 1 / 5

1. Detektiiv: OA

2. Insener: valem

Määra mõlema elemendi oksüdatsiooniaste

NaVali +

OVali −

1. etapp, määra OA.

Osa 2

Valemite lahtiharutamine (OA arvutamine)

Kui valem on teada, saab tundmatu elemendi OA-d arvutada 4 sammuga. Molekuli laengute kogusumma on alati 0.

Skeem

÷2

+IIIFe₂+6

−IIO₃−6

×3

Terviku laeng on null

Samm 0 / 4

Alustame

Vali valem ja vajuta „Käivita" või liigu sammhaaval. Hapniku OA on oksiidides alati −II.

1 · Vali valem

Meetod kehtib oksiidide kohta, kus hapniku OA on alati −II.

2 · Haruta lahti

Lõks: Miks me ei või lihtsalt indekseid tagurpidi tõsta?

Miks me vajame 4-sammulist meetodit? Vaatame, mis juhtub, kui proovime valemit tagurpidi lugeda.

Tagurpidi ristireegel (VALE ❌)

C₁O₂

Indeksid "ristuvad"

C⁺² O⁻¹₂

Tulemus: Hapniku aste on -I? See on vale! Hapnik on oksiidides alati -II. Mis valesti läks?

Matemaatiline tasakaal (ÕIGE ✅)

CO₂

1.O on alati -II.
2.Kaks hapnikku: 2 × (−2) = −4.
3.Süsinik peab tasakaalustama: C = +IV.

C⁺⁴O⁻²₂

Siin on toimunud indeksite taandamine! Algne valem oli C₂O₄, mis jagati kahega. Seda näitabki meile ainult 4-sammuline arvutus.