Jää H₂O
🧊
Kovalentne · sulab 0 °C
Tahke ❄️ · ei juhi elektrit
Tagasi
Aineklassid ja valemid
Teeme aineklassid selgeks!
Neli lihtsat tunnust aitavad sul valemeid kiiresti ära tunda.
Aatomitest aineteni
Kuidas aatomid kokku saavad? Keemilised sidemed
Aatomeid hoiavad koos erinevad sidemed. Vaata, kes elektrone jagab, annab või ühisesse kasutusse loovutab.
1. Kovalentne sideMittemetall + MittemetallMittemetallide on nagu head sõbrad, kes jagavad oma ühiseks kasutamiseks. Kuna kumbki ei taha elektronist loobuda, hoiavad ühised elektronpaarid neid tugevalt koos, nii tekibki aatomitest . Näiteks vesi (H₂O) või süsinikdioksiid (CO₂).
Igal vesinikul on 1 elektron, aga nad vajavad kahte. Aita neil elektrone jagada!
H
H
Lohista liugurit lõpuni, et elektronid paari moodustaksid.
💧 Vedelik
Pane tähele: temperatuuri tõustes liiguvad molekulid üksteisest eemale, aga aatomite vahelised sidemed EI KATKE (vesi ei lagune vesinikuks ja hapnikuks)! Eraldiseisvaid molekule hoiavad omavahel koos palju nõrgemad jõud (vee puhul näiteks vesiniksidemed). Kuumutamisel need nõrgad sidemed katkevadki ja aine aurustub, aga molekul ise jääb seest terveks!
Kovalentsed ained koosnevad eraldiseisvatest molekulidest, mitte hiiglaslikust kristallvõrest.
2. Iooniline sideMetall + MittemetallMetalli on lahke ja annab oma ära (muutub positiivseks ), mittemetalli aatom on ahne ja võtab selle endale (muutub negatiivseks iooniks). Kuna pluss ja miinus tõmbuvad nagu magnetid, tekibki tugev side, ioonid seovad end suureks kristallvõreks, mitte eraldi molekulideks. Näiteks keedusool (NaCl).
Na+Cl→Na⁺+Cl⁻
Elektron liigub naatriumilt kloorile, tekib tugev elektrostaatiline tõmme.
Vees laguneb kristallvõre eraldiseisvateks ioonideks, seetõttu juhib soolvesi elektrit!
Vajuta ioonile, et näha, mis sellega juhtus.
Ioonilised ained moodustavad hiiglasliku 3D kristallvõre, mitte üksikuid molekule.
Simulaator
Molekulilabor: Kuidas tekivad keemilised sidemed?
TASE 1: Lisa kaks aatomit lauale, side tekib kohe ise!
Kujuta ette, et aatom on üksik legoklots (näiteks üksik H või O). Kui sa paned mitu legoklotsi omavahel tugevalt kokku, saad sa molekuli (näiteks veemolekul H₂O). Keemilised sidemed ongi see „liim“, mis neid klotse koos hoiab!
Tühi laborilaud, lohista esimene aatom altpoolt siia ↓
Kujuta ette, et aatom on üksik legoklots (näiteks üksik H või O). Kui sa paned mitu legoklotsi omavahel tugevalt kokku, saad sa molekuli (näiteks veemolekul H₂O). Keemilised sidemed ongi see „liim“, mis neid klotse koos hoiab!
🧰 Klotsikast, vali ja lohista
Tasemel 1 mahub korraga 2 aatomit. Kohe kui teine aatom lauale jõuab, tekib side automaatselt!
Selgitused ilmuvad siia, kui aatomid omavahel reageerivad.
Osa 1 · Virtuaallabor
Ainete omadused: sulamine, juhtivus ja haprus
Söögisool NaCl
🧂
Iooniline · sulab 801 °C
Tahke ❄️ · ei juhi elektrit
Raudtäring Fe
🎲
Metalliline · sulab 1538 °C
Tahke ❄️ · juhib elektrit
Temperatuur
0 °C
0 °C801 °C (sool)1538 °C (raud)2000 °C
Osa 2 · Minimäng
Omaduste Detektiiv
Loe omadust ja otsusta, millisele sidemetüübile see kuulub.
Väide 1 / 130%
Juhib elektrit ALATI, nii tahkelt kui vedelalt
Eksami pähkel
Pööra kaart ja vaata vastust
Minimäng
Sideme Detektiiv
Vaata valemit ja otsusta, milline side aines on: kovalentne, iooniline või metalliline?
Aine 1 / 200%
Söögisool
NaCl
Vali üks kolmest sidemetüübist.
Puust ja punaseks
Neli peamist aineklassi
Vali aineklass ja loe selle tunnused, korraga on avatud üks.
Sorteerimisliin
🛠️ Interaktiivne mäng
Sorteerimisliin: Tunne aineklasse!
Lohista valem õigesse värvilisse kasti, või vajuta sellele. Iga õige vastus annab +10 XP.
Sorteeritud
0 / 20
CO₂
Süvenenum väljakutse
Alamklasside meister
Tunne ära, kas tegemist on aluselise või happelise oksiidiga, tugeva või nõrga alusega, hapnikhappega või hapnikuta happega. Iga õige vastus annab +10 XP!
Aluste tugevus
Küsimus 1 / 19
Aine valem
Al(OH)₃
Vali kahe nupu vahel õige alamliik.
Vajuta all olevas valemis tähele või väikesele numbrile
Kuidas lugeda keemilist valemit?
Puuduta valemis tähte või numbrit ja vaata, mida see meile aine kohta ütleb.
Valemi lahkamine
Valem 1 / 45
Aatomite mudel
CO₂ · süsinikdioksiid
Lihtsustatud mudel: pallid on aatomid ja jooned näitavad nendevahelisi sidemeid.
Mis see päriselus on ja kus seda kasutatakse?
Joogid, tulekustutid ja kasvuhooned
Süsinikdioksiidi kasutatakse gaseeritud jookides mullide tekitamiseks, tulekustutites ning kasvuhoonetes taimede kasvu toetamiseks.
Happejääkide (anioonide) laengud
Need on püsivad ja kasulikud soolade ning hapete valemite koostamisel.
💡 Pro-tip: Nende rühmade päheõppimine on keemias nagu korrutustabeli oskamine, see teeb valemite koostamise kordades kiiremaks! Aga ära tuubi tuimalt: kliki igal happejäägil ja avasta, miks tal just selline laeng on.
Laeng
−1Laeng
−2Laeng
−3Harjutus
Koosta soola valem
Sisesta mõlema valemiosa indeks. Kui indeks on 1, sisesta ikkagi 1.
1/5
Metalliioon
Na
Happejääk
Cl
Sinu valem
NaCl
Tasakaalusta ioonide laengud võimalikult väikeste indeksitega.
Spikker
3 kõige tähtsamat reaktsioonitüüpi
Need kolm mõistet seletavad enamiku eksamil küsitud keemilistest muutustest.
Oksüdeerumine (ja põlemine)
Aine ühineb hapnikuga. Kui see juhtub aeglaselt, on see lihtsalt oksüdeerumine (näiteks raua roostetamine). Kui see toimub aga tormiliselt, eraldub soojust ja valgust ning me nimetame seda põlemiseks! Selleks, et põlemine saaks üldse alata, on vaja kolme asja: põlevat ainet, hapnikku ja piisavalt kuumust (süttimistemperatuuri).
Näidisreaktsioon
2Mg + O₂ → 2MgO
Magnesium annab hapnikule elektronid ja oksüdeerub. Hapnik võtab need vastu ning aine muutub valgeks magnesiumoksiidiks, see on tüüpiline põlemisreaktsioon!
💡 Keemiku saladus: Kas teadsid, et tahked ained ja vedelikud ise leegiga ei põle? Kuumus lagundab aine pinna gaasideks ja süttivad (põlevad) just need eralduvad gaasid!
Redutseerimine
Täpselt vastupidine protsess oksüdeerumisele! Aine hoopis annab hapniku ära. Näiteks kasutatakse seda tehastes, et võtta maapõuest leitud rauamaagilt (oksiidilt) hapnik ära ja saada kätte puhas raud metallina.
Näidisreaktsioon
Fe₂O₃ + 3CO → 2Fe + 3CO₂
Raud(III)oksiid kaotab hapniku, raud redutseerub puhtaks metalliks. Süsinikmonooksiid (CO) võtab hapniku endale ja oksüdeerub süsinikdioksiidiks. Tehastes nimetatakse seda rauatootmiseks!
Neutraliseerumine
Hape ja alus on nagu kaks suurt vaenlast. Kui nad kokku valada, siis nad neutraliseerivad (ehk hävitavad) üksteise omadused. Tulemuseks tekib vesi ja sool. Happe ja aluse söövitavad omadused kaovad, seepärast öeldakse, et nad neutraliseerivad üksteist.
Laborilaud
🧪 Laborimissioonid: Tee need reaktsioonid ise läbi!
Vali missioon, segi koostisosi ja vaata reaktsiooni omaenda silmaga. Kõik kolm läbi, saad +20 XP ja Reaktsioonimeistri märgi!
Vali ülevalt üks kolmest missioonist, et avada laborilaud.
Spikker
Mis on indikaatorid?
Virtuaalne labor
Indikaatorite labor
Vali pipett (kliki või lohista) ja tilguta indikaatorit katseklaasi. Vaata, kuidas vedelik värvi muudab!
Indikaatorid (vali ja tilguta)
Hape
Soolhape HCl
pH < 7
Neutraalne
Puhas vesi H₂O
pH = 7
Alus
Seebivesi NaOH
pH > 7