Keemilised reaktsioonid
Aatomid ei kao kuhugi, õpime neid võrrandi mõlemal poolel kokku lugema.
Kõige olulisem
Keemilises reaktsioonis ei teki ega kao ühtegi aatomit, nad lihtsalt paigutuvad ümber. Seetõttu peab lähteainete mass olema ALATI võrdne saaduste massiga. Sellepärast me võrrandeid tasakaalustamegi!
Mis juhtub puidu aatomitega, kui lõke ära põleb?
1000 g
Kui pingereas vesinikust vasakul olev metall (nt tsink või magneesium) reageerib happega, tõrjub see happest vesiniku välja ja eraldub mullidena gaasiline vesinik (H₂). Peale vesiniku tekib alati ka sool metallist ja happejäägist. Vesinikust paremal olevad metallid, vask, hõbe ja kuld, happega ei reageeri, mistõttu neid pannes mulle ei teki.
Pingerea mullitaja
Lohista (või kliki) metall katseklaasi soolhappesse (HCl) ja vaata, kas tekib reaktsioon. Kas vask mullitab? Kontrolli ise!
Metallide pingerida (aktiivsuse rida)
Vesinikust (H) vasakul reageerivad happega • paremal ei reageeri
HCl (lahjendatud soolhape)
Metalliriiul
Korraga reageerib üks metall, uus asendab eelmise
Vali riiulilt metall ja lohista see katseklaasi. Vaata, kas tekib reaktsioon!
Spikker
Metallid vesinikust (H) vasakul tõrjuvad happest vesiniku välja. Vesinikust paremal (Cu, Ag, Au) ei reageeri lahjendatud hapetega.
Hapete ja aluste reaktsioonid
Alus + Hape → Sool + H₂O
Näide
HCl + NaOH → NaCl + H₂O
Hape + Metall → Sool + H₂↑
Näide
Fe + 2HCl → FeCl₂ + H₂↑
Alus + Happeline oksiid → Sool + H₂O
Näide
2NaOH + SO₃ → Na₂SO₄ + H₂O
Pea meeles! 💡
Kuldreegel 1 | Soola valem
Metall ja anioon (happejääk) moodustavad soola. NB! Keemilises valemis on esikohal ALATI positiivse oksüdatsiooniastmega element (metall)!
Testi reeglit: Klõpsa õiges järjekorras, et moodustada keemiliselt õige sool!
Pea meeles! 💡
Kuldreegel 2 | Vee teke
Ülejäänud H ja OH moodustavad kokku pannes alati vee (H₂O).
Testi reeglit: Mis juhtub, kui liidad need kaks kokku?
Pea meeles! 💡
Kuldreegel 3 | Vesiniku eraldumine
Hape + Metall reaktsioonis eraldub vesinik. NB! Üksinda on vesinik alati kaheaatomiline (H₂)!
Testi reeglit: Mis gaas eraldub happe ja metalli reageerimisel?
Mäng
Vali õiged saadused (2 tk). Ära tasakaalusta, vali õiged molekulid!
Simulaator
VIRTUAALNE KIIRUSELABOR
Muuda temperatuuri ja tableti olekut. Kumb seadistus paneb kihiseva vitamiinitableti kõige kiiremini lahustuma?
Stopper
0.00s
Temperatuur
20°C
Toatemperatuur
Tableti olek
Terve tablett
Pulber = suurem kokkupuutepind
Eeldatav aeg
~11.0s
Avastuslabor
Vesinikperoksiid (H2O2) laguneb pudelis iseenesest veeks ja gaasiks, aga see on niiiiiiiii aeglane, et me isegi ei näe seda.
Mis juhtub, kui lisame kolbi ?
Keemilised reaktsioonid · Energia
Enne katset
Kui keerad gaasipliidi põlema, süttibki just metaan (CH4), see on maagaasi põhiosa. Metaan reageerib õhus oleva hapnikuga (O2). Käivita reaktsioon ja jälgi termomeetrit, mis juhtub temperatuuriga?
Neutraliseerimise labor
Fenoolftaleiin on aluselises lahuses roosa. Kui hape aluse ära neutraliseerib, kaob roosa värv.
Katse
Katseklaasis on NaOH ja fenoolftaleiin. Roosa värv näitab aluselist lahust.
Lisa hapet ja jälgi, kuidas indikaatori roosa signaal muutub.
Tase 1
Täida kaks saadust. HCl ja NaOH annavad soola ning vee.
Ainete palett
Lohista tükk lünka või vali tükk ja vajuta lüngale.
Elektronide liikumine muudab elemendi oksüdatsiooniastet.
Oksüdeerumine
Elektronide loovutamine
Oksüdatsiooniaste KASVAB (nt −II → 0, või 0 → +II).
Kuna elektron on negatiivne, siis miinuse äraandmine teeb olukorra positiivsemaks (arv teljel kasvab: −II → 0 → +II).
Redutseerumine
Elektronide liitmine
Oksüdatsiooniaste VÄHENEB (nt +II → 0, või 0 → −II).
Negatiivse elektroni juurdesaadamine tõmbab laengu allapoole (arv teljel väheneb: +II → 0 → −II).
Redoksreaktsioonis toimuvad oksüdeerumine ja redutseerumine alati koos.
Redoksreaktsioonid
Avastuslabor
Kas tavalisest sidrunist saab päris patarei, mis paneb LED-pirni põlema? Proovi ise järele!
Tsink on aktiivsem metall kui vask ja tahab oma elektrone ära anda. Sidrunimahl on happeline keskkond, mis laseb osakestel liikuda.
Mis juhtub, kui sa ühendad tsinknaela ja vaskmündi juhtmetega LED-pirni külge?
Interaktiivne labor
Aatomite loendus
Loendus avaneb pärast ennustust.
| Element | Vasakul | Paremal | Olek |
|---|---|---|---|
| H vesinik | ? | ? | |
| O hapnik | ? | ? |
Katse 1 / 3
Vesinik ja hapnik ühinevad ning tekib vesi. Skeem on kirjas, aga see ei ole veel tasakaalus.
Vaata joonist: vesinik ja hapnik on seal paarikaupa. Looduses ei ole need üksikute aatomitena, vaid kahe aatomi molekulidena: H₂ ja O₂.
Võrrandis kirjutame need alati nii: H₂ ja O₂, mitte H ja O. Sama kehtib lämmastiku N₂ ja kloori Cl₂ kohta.
Abiks
Kordaja on suur number valemi ees. See näitab, mitu molekuli on. Tasakaalustades muudad ainult kordajaid.
Indeks on väike number all. See näitab, mitu aatomit on ühes molekulis. Indeksit muuta ei tohi, sest siis muutub aine ise: H₂O on vesi, H₂O₂ on hoopis teine aine.
Korruta kordaja indeksiga: kordaja × indeks.
3H₂ → 3 × 2 = 6 vesinikuaatomit
2H₂O → vesinik 2 × 2 = 4, hapnik 2 × 1 = 2
Kui elementi on ühel pool mitmes aines, liida need kokku. Kui kordajat pole kirjas, on see 1. Kui indeksit pole kirjas, on see samuti 1.
H₂, O₂, N₂ ja Cl₂ on gaasid, mille väikseim osake on kahest aatomist molekul. Üksik aatom neist ei püsi, sest tal on elektrone puudu. Seepärast kirjutatakse need alati paarina.
Metallid (Na, Mg, Fe jt) ning süsinik C, fosfor P ja väävel S koosnevad väga paljudest kokku seotud aatomitest. Võrrandis kirjutatakse need ühe aatomina, ilma indeksita.
Reaktsioonis ei teki aatomeid juurde ega kao ära. Nad ainult paigutuvad ümber uuteks aineteks. Seda nimetatakse massi jäävuse seaduseks.
Seepärast peab iga elemendi aatomeid olema enne ja pärast reaktsiooni täpselt sama palju.
Enne praktikat
Kuldreeglid
Klõpsa nipi peale, et lugeda pikemat selgitust
Kontrolli oma teadmisi
Küsimus 1
1/20Leia kordajad ükshaaval
Klõpsa lünka, et valida kordaja
Klõpsa lünka, et valida just selle kordaja, täida lüngad endale sobivas järjekorras.